Antiikmööbel

Antiikmööbli kasutus ja hooldus


Antiikmööbel on unikaalne ning haruldane, mis demonstreerib omanike kõrget staatust ja suurepärast maitset. Antiikmööbli alla kuuluvad interjööri esemed, mille vanus ületab 50-100 aastat.
Mööblit tuleb kasutada vastavalt ettenähtud sihtotstarbele. – Mööblit hoida ja kasutada kuivades köetavates ruumides, kus õhutemperatuur ei lange alla +10 *C ja suhteline õhuniiskus on 40-60%. – Mööbel peab olema kaitstud otseste päikesekiirte eest, kuna nende mõjul muutub toote värvus ja välimus: välispind võib ebaühtlaselt pleekida, lakk- ja värvkate praguneda, peeglid tuhmuda.
– Mööbliesemete riiuleid ja laekaid ei tohi üle koormata raskete esemetega, ustele ei ole lubatud kinnitada ega riputada lisakoormusi.
– Vältimaks kappide uste hingede ja laegaste deformeerumist, tuleks mööbliesemete uksed ja laekad hoida suletuna.
– Mööblile ei tohi asetada kuumi esemeid ilma kuumaaluseta. Mööblile sattunud vedelik tuleb kohe kuivatada puhta pehme lapiga.
– Kui mööbli seotistes, kus on kasutatud tõmmitsaid, polte või kruvisid ilmnevad lõtkud, tuleb neid aegajalt pingutada.
– Ratastel tooted on mõeldud kasutamiseks siledal pinnal (mitte lükata tooteid üle lävepakkude jms)
– Ärge asetage mööblile teravate servade või metallalusega esemeid!
– Tool on ette nähtud ainult istumiseks. Tooli kahjustamise vältimiseks ei tohi: sõita tooliga mööda tuba; toolile astuda; toolile hüpata; lasta teistel oma tooli reguleerida; liikuda tooliga vastu seinu, mööblit või muid objekte; tooli ümber lükata ega tõugata vastu kõvu objekte, sellisel juhul võivad tooli detailid, nt. rattad vms, puruneda; tooli kangmehhanisme valesti tõmmata ega painutada; toolil kiikuda, st seljatoele ei tohi järsult ega liiga suure koormusega peale langeda. Ladustamisel asetada kahe tooli istme vahele kaitse, vältimaks kanga määrdumist ja kulumist.
– Vältimaks mööbli vigastamist ühest kohast teise kolimisel, tuleb seda transportida lahti monteerituna ja hoolikalt pakituna.

Antiikmööbel on mitmekümneid aastaid vana ning vajab erilist hoolsust, vältida tuleb tänapäevaseid keemiliselt aktiivseid puhastusvahendeid. Igapäevane hooldus piirdub üldiselt tolmust puhastamisega. Lihtsalt võtta ja pühkida saja-aastaselt diivanilaualt tolmu tavalise salvrätikuga ei ole soovitav. Pindade puhastamisel tolmust kasutada pehmemaid flanell või mkrofiiber rätikuid.
Mahagonist valmistatud mööbel on eriti tundlik temperatuuri ja niiskuse suhtes.
Puitsiinidel sahtleid on soovitav aegajalt parafiiniga määrida, see parandab nende liikumist ja kaitseb puitsiine kulumise eest, mitte kasutada dekoratiivküünlaid, mis sisaldavad palju värvaineid.

Šellaklakk on üks enimkasutatud mööbli viimistlusvahendeid alates 18. sajandist kuni 20. sajandi keskpaigani. Šellakviimistlus on väga kaunis, kuid vajab hoolikat ümberkäimist, sest nii vesi, alkohol kui ka kuumus jätvad pinnale valged laigud, mille eemaldamine on keerukaks ja vajab spetsialisti abi. Šellakiga viimistletud lauale ei tohi panna kuuma kohvitassi või märgi nõusid. Mööblilt tolmu pühkimiseks tuleks kasutada kuiva lappi. Tugevalt määrdunud pinda võib puhastada linaõli, tärpentini ja piirituse seguga vahekorras 1:1:1.
NB! Antud seguga ei tohi puhastada šellakpoleeri!

Šellakiga lakitud mööblile on lihtne anda värsket ilmet vahatamisega, mis parandab ka pinna kulumiskindlust. Ei ole soovitav kasutada kaasaegseid poes müüdavaid mööbli värskendus- ja puhastusvahendeid, mis annavad küll kiiresti ja lihtsalt hea välimuse, kuid sisaldavad aineid, mis võivad hiljem tekitada probleeme. Kasutada naturaalseid mesilasvaha sisaldavaid antiikesemetele sobivaid tooteid.

Vahatatud ja õlitatud mööbel ei ole niiskuse suhtes nii tundlik kui šellak, kuid liigset niiskust siiski ei talu. Tolmu tuleks pühkida kergelt niiske lapiga. Määrdunud kohti võib puhastada tärpentiniga. Suure kasutuskoormusega pindu (lauaplaat, töötasapind) tuleks aeg-ajalt üle õlitada või vahatada, et pinna vastupidavust suurendada. Alati enne erinevate puhastus- ja hooldusvahendite kasutamist tuleb vahendit proovida mitte siilmatorkavas kohas ja järgida tootjapoolseid juhendeid. Õlide, vahade ja puhastusvahendite pealekandmisel ei tohi neid kanda mööbli pinnale vaid lapile.

NB! Kasutatud õli- ja vahalapid tuleb panna kinnisesse metallanumasse või vette. Isesüttimise oht!

Paljudel antiiksetel mööbliesemetel on dekoratiivseid nikerdusi, millelt tolmu pühkimine lapiga on keeruline, seal on hea kasutada kuiva paraja jäikusega pintslit.
Pronksist, messingist ja tinast käepidemete ja muude kaunistuste puhastamine toimub õrnalt, liiga tugev nühkimine vigastab pinda, mitte kasutada keemilisi ja abrasiivseid puhastusvahendeid.Aja jooksul tekkinud paatina ainult kaunistab eset. Metallist kummutikäepidemed, kardinapuud, uksehinged, laua- ja laevalgustid on küll algselt loodud särama, aga nende juures hindame ajaga kulumist märksa enam kui säravat värsket välimust.
Metallhingesid ja lukke tuleb aegajalt õlitada, et vältida nende kulumist. Vältida liigse õli sattumist pindadele, mis paakudes kogub enda külge tolmu.

GARANTII KAOTAB KEHTIVUSE, kui mööblit pole kasutatud vastavalt otstarbele ning kasutusjuhendi nõudeid ja soovitusi on eiratud; garantiiaja jooksul on mööblit ümber paigutatud ning sellest tulenevalt on mööblit lõhutud või on reguleeringud paigast läinud; mööblit on garantiiaja jooksul ise remonditud või ostja poolt valesti hooldatud; mööblile on lisatud algselt mitte ettenähtud detaile; kui mööbli vigastused on tekkinud selle oskamatu käsitlemise, hoidmise või transportimise tagajärjel. Garantii alla ei kuulu: loomulik kulumine.

Lehe valmistas Kristjan Velleste. | Privaatsuspoliitika